Argiseksim riigikogus

Ikka tohutult meeldiv on näha, millised vaimustavad poliitikud Eestis on…

HELLO, jah ma olen tagasi. Kuhugi mujale kaeblema pole minna, las ma elan siis end siin blogis välja veidi ja tutvustan teile Eesti argiseksismi. Oo jeeeee.

Nimel herr Randpere ja herr Ligi, mõlemad Reformierakonna esindajad riigikogus, näitasid end sotsiaalmeedias koledast küljest. SHOKEERIV, eks…

1.jpg

2.jpg

Huvitav, kas meessoost mängijatele ka heidetakse ette, et nad on paksud, kurjad ja tujukad? KAHTLEN SIIRALT. Siin on lihtsalt nii palju asju valesti, et ma kohe ei või.

Samas, mida eeldada Ligist, kes juba varem kordi oma seksimiga hiilanud. Aga näe, istub ikka riigikogus edasi. Kuidas? Ma ausalt ei mõista. Taanis oleks iga poliitik selle peale ammu tagasi astunud, sest ta mõistetaks ikka niiiiii hukka ühiskonna poolt.

Igatahes võeti see teema Facebookis üles. Ahjaa, postitus/kommentaarid on juba kustutatud.

Jürgen Ligi isiklikult kommenteeris seda. Osa kommentaarist oli selline “…. Kui sportlane on paks, ütlen talle seda vahel, sportlikust vaatevinklist on see oluline. Mitte naistele. Mida kuradit te feministid ikkagi tahate, kui võrdne kohtlemine ei sobi ega sobi positiivne diskrimineerimine? Ja kus on teie südametunnistus, et süüdistada sootu ja värvitu spordiainelise teksti peale meest seksismis ja rassismis. Mis eriõigused need on?”

Ehk tavaline keiss, kus julgetakse öelda, aga siis hakatakse kiunuma, kui keegi midagi vastu ütleb. Et härra võib ise öelda midaiganes tahab, aga kui keegi toob välja, et see suht m*nn asi mida öelda, siis on inimesed (mitte lihtsalt inimesed vaid lausa FEMINISTID) südametud ja eriõigustega. Eriõigus on tema meelest see kui naine julgeb midagi vastu öelda valgele mehele või? 😀

Ja noh alati meeldiv teada, et peale sünnitamist saab naisest parem inimene. Sest 27-aastane lastetu naine on ikkagist ühiskondlikult kahjulik element. Jumal hoidku, kui naised ei sünnita. Jäävad kohutavateks inimesteks. Va Williams, kes on ka peale sünnitust kuri ja paks naine…

#blessedbethefuit

Advertisements

Geellakk – ehk kuidas mu maailm pea peale pöörati

Oli jõuluõhtu, valmistusin minema õhtust sööma oma perega. Selleks on vaja viisakas välja näha ja noh kord aastas võiks end ju kokku võtta ja esinduslik olla. Mõtlesin, et teen midagi enda küüntega ka.

Otsustasin nad lakkida beežikaks koos kuldse glitteriga. See tähendas siis 1x aluslakk, 2x beež lakk, 1x kuldse sädelusega lakk ja 1x pealislakk. Ma olin lõpuks NII FRUSTREERITUD. Sest niimoodi lakkides peab ootama, kuni alumine kiht on kuivanud ja selleks läks vähemalt 30 min, ehk kui kokku oli 5 kihti, siis läks 2,5h selleks maniküüriks.

headache

Okei, sain küüned lakitud ja jäin 1h peole hiljaks, aga POLE HULLU. Peol jooksin lastega ringi ja mängisin koeraga ja kui te arvate, et selleks ajaks oli mu 5 kihti küünelakki piisavalt kuivanud, et normaalse inimesena funktsioneerida, siis GUESS AGAIN.

Mu küünelakk tuli maha, sest ta polnud IKKA VEEL piisavalt kuivanud ja ma kogemata puutusin millegi terava vastu, mis selle maha kratsis.

17577743_10212918209339541_968573123_n

Andsin oma küünte osas alla. Ma ei viitsi enam neid lakkida tavalakiga, millest saan rõõmu tunda mingi 3h kuni ma pean nõusid pesema ja kogu see lakk tuleb maha, kui just snoobi kombel kummikindaid ei kasuta.

Sõbranna kutsus mind ühel õhtul enda juurde, et ta teeb mulle enne aastavahetust geellakiga maniküüri kui ma tahan. Natuke kartsin, sest no kuidas ma selle pärast maha saan. Mul on kord elus olnud geelküüned (ÕUDNE, do not recommend) ja neid saeti mingi elektriviiliga maha.

Kuna ma olin nii frustreeritud oma tavaküünelakist siis võtsin riski ja läksin sõbranna juurde.

OH MY GOD MU MAAILM MUUTUS.

Esiteks geellak kuivab 30 sekundiga täiesti KÕVAKS. Seega pane see vaid peale ja hoia UV all 30 sekki ja võid küüntega kõike puudutada ilma, et sellele täkked peale tuleks või see täiesti maha tuleks.

smile-happy

Lisaks nägid küüned nii ilusad välja ja kogu 4 kihi pale läks mingi 30 minutit.

Peale seda kogemust ma olin determined, et endale geellakikomplekt osta. Seda saab näiteks selverist ja maksab 40 euri. Lakk kestab mingi nädala kaks ja hoiab küüned reaalselt tugevad.

Mul nimelt on alati probleeme olnud murduvate küüntega. Isegi kui küünelakki panna, siis hakkab see lõpuks murduma ja küünelakieemaldaja teeb asjad veel hullemaks. Geellakiga aga reaalselt püsivad küüned tugevad ja saavad natuke kasvada ka, mitte pole alati 2 mm pikad. 😀

Tellisin siis Aliexpressist hunniku küünelakke, sest hiinas on need mingi euro ja eestis sama asi 5 eurot. Ärge ostke eestist! Tulid küll kolm kuud, aga kui lõpuks kohale jõudsid oli mul rõõm väga suur.

Nüüd saan ilusti teha endale kaunist ja püsivat maniküüri, mis ei TULE KAHE TUNNIGA MAHA, vaid kestab hea nädala vähemalt. Maha tuleb ka hästi. Umbes nädala pärast saab juba hakata maha nokkima, kui ei noki siis kestab veel kauemgi. Varbaküüntel kestab ausalt kuu-kaks. Imeline!

Mul ausalt küüned nii tugevaks muutunud, et vahepeal kasvasid ebameeldivalt pikaks. Tavaküünelakiga või lihtsalt ilma millegita murdusid alati ära, enne kui häirivalt pikaks kasvasid. Noh minu silmis on häirivalt pikk mingi 4 mm. 😀

Nipid ärevuse vastu

Mõtlesin, et panen siia listi inimeste soovitustest ja oma kogemused nende soovitustega, kuidas ärevusest üle saada. Kõik oleneb jällegi inimesest ja tema probleemi suurusest jne jne. Aga vast kellelgi huvitav lugeda, kellel sama probleem. #brokenpeople

“Muuda elustiili – vähenda suitsetamist, alkoholi ja kohvi tarbimist.” – Ei suitseta, ei joo eriti (kuigi vahel VÄGA tahaks, sest üle viskab juba…), ei joo isegi kohvi! Kohvi joomine kõige suurema mõjuga kusjuures. 2a tagasi jõin hommikuti harjumusest kohvi ja siis bussis tööle sõites mõtlen, et no kurat, miks ma niiviisi värisen üle keha…. Siis koitis, et KOHV! Nüüd joon tõsiselt harva, vb paar korda kuus kui sedagi. Ja ei värise enam bussis. 😀

“Vaata üle oma toitumine – esineda võib toidutalumatust ja toiduallergiat. Just nisu-, piima-, suhkru- ja lihatooted on peamised toiduained, mida keha ei pruugi taluda.” – Mingil hetkel ma ei söönud loomset ja vältisin suhkrut aga ei tähenda, et sellel mingi eriline mõju oleks olnud ärevusele. Kes teab, vb tasub testida. Mu samamoodi mentaalselt fucked up sõbranna proovis just sel eesmärgil vegan dieeti ja tema vaimsele tervisele see ei mõjunud kahjuks.

“Lase võimalusel üle mõõta oma vitamiinide, mineraalide, rasv- ning aminohapete tasemed. Magneesiumi ja B-vitamiinide puudus tekitab häireid närvisüsteemis põhjustades ärevust, ärrituvust jne.” – Kaks kuud olen söönud magneesiumi ja D-vitamiini. Ei oska neid meeleolu parenemise/halvenemisega seostada. Ainus mis on muutunud on see, et mu jäsemed ei sure enam nii väga ära, kui ma magneesiumit söön.

Hakkasin siis B-vitamiine sööma lootuses, et äkki need on mu agoonia põhjustajateks. Aga näe läks hoopis vastupidi ja sain suurema ärevuse osaliseks, sest B-kompleksi on seostatud ärevuse suurenemisega. Kaks päeva värisesin järjest. Ei teagi, kas on see B-vitamiini puudus mu ärevuse põhjuseks või ei, sest katse jäi pooleli. 😀

“Tarbi rohkem vett.” – Ma olen 3 aastat väga selgelt jälginud oma veejoomist, et saaks piisavalt. Ei ole täheldanud selle mõju ärevusele. Aga siiski hea asi mida jälgida.

“Liigu rohkem– trenn e. füüsiline liikumine on parim negatiivsete energiate vabastamise vahend ja õnnehormooni serontoniini tootja.” – Võin liikuda nii palju kui tahan, aga vahet ikkagi pole. Kui tuleb paanika siis tuleb ja seda ei takista ükski trenn kahjuks ja kui on madalperiood, siis ei vea absoluutselt miski mind toast välja. (Ma pole sel aastal kordagi MyFitnessis käinud ja ikka maksan 😦 ) Sport muidugi hea üleüldiselt, aga ärevusele abi pole saanud.

“Leia endale stressi maandav tegevus. Näiteks mediteerimine, jooga või midagi muud – vali endale sobiv.” – Jooga on lihtsalt meeldiv, ärevust aitas kunagi natuke. Meditatsioon see-eest on mind varem aidanud küll. Seda ma julgen soojalt soovitada. Leia kuskilt mõni hea meditatsioonivideo ja kui ärevus pole ekstreemne, siis äkki aitab.

“Looduslikud abivahendid” – Ahjaa, palderjani proovisin ka ja see ei teinud absoluutselt mitte kui midagi. Mõttetu. 😀 Õnneks need on odavad, nii 90 senti pakk, ehk sõin selle paki igavusest lõpuni, aga 0 tulemust. Samas mu ärevus on nii juurdunud juba, et vaevalt, et teda toidu ja veega välja saaks juurida. Good luck to me!

PS: Rahustid toimivad täitsa okeilt, aga mõju kaob kiirelt. Kellel asjad väga käest ära, siis soovitan. Ühinege minuga minu teekonnal narkosõltlaseks. Saame tulevikus koos fentanüüli jagada. 😀

Oma kodu ei leia ma üles…

Sattudes Uus-Maailma, küsin ma endalt pidevalt mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht.

Okei, ma ei ole sellest blogis rääkinud, sest mingil hetkel ma ei soovinud mitte midagi teha ega rääkida ega kirjutada ja nii ta läks. #mukoer Igatahes ma juba eelmise aasta lõpus kolisin Uus-Maailmasse. Koht, kuhu ma oma jalga pole pmst terve elu jooksul tõstnud, sest sinna pole mul kunagi asja olnud.

Nüüd ma reaalselt eksin iga kord seal ära, kui ma just bussipeatusest ei tule. Esimestel kordadel minnes sattusin kogemata vale bussi peale, mis viis mind kuhugi Uue-Maailma keskele ja ma pidin GPSiga oma kodu otsima seal pimedas. Hea et aadress meeles oli…

Vahel tuleme töökaaslasega koos (ta elab minuga samas kohas pmst) teisest Uue-Maailma otsast ja pea iga kord pean ma küsima, et “kuule, kus ma elan?” sest mina ei orienteeru seal.

Sõpradega koos olles peavad nemad samuti mulle pidevalt ütlema, kus ma elan, sest kui me just bussipeatusest ei tule, siis mul pole õrna aimugi, kus mu kodu on või kuidas sinna saada.

Nüüd viimane kord pidin juhendama autojuhti, kuidas ta mu koju saaks ära viia, sest tema ei tea kus ma elan. Kahjuks mina ka ei tea kus ma elan. Kuna seda sama teed ma vahel siiski käin, lootsin et saan hakkama ja leian oma kodu üles. Samal ajal räägin kõigile autosolijatele, kuidas ma kordi pole oma kodu üles leidnud ja üllatus üllatus, ma suutsin valesti suunata ja lõpetasin kuskil, kus ei olnud mu kodu. 😀

Õnneks see tee, kus nad mu maha panid, oli mulle enam-vähem tuttav ja ma siiski leidsin lõpuks oma kodu kell 2 öösel, aga no kurat iga jumala kord.

Misasi see uus-maailm on, et ma seal kunagi teed üles ei leia. Nagu labürint. Nagu see ülemiste keskus, kus läheb kuid enne, kui seal võimalik aru saada, kus sa oled.

Ma muidu ütleks, et olen päris okei orienteeruja ja saan aru, kus ma olen ja leian sobiva tee, aga see uus-maailm… See on müsteerium. Isegi LASNAMÄEL ma leian oma tee üles. 😀

Meenutusi ülikooliajast

Leidsin oma kinnisest blogist mõned aastatetagused postitused ja jagan siis mõnd väljavõtet ka siin.

“Mind ei häiri kui sõber tuleb vetsu kaasa, senikaua kuni ta ei jõllita, mida ma teen (seda võivad teha vaid parimad sõbrannad).” – Just see viimane lõik tundus mulle veider. Igatahes kõik mu parimad sõbrannad, Piia aastast 2014 lubab teil lausa JÕLLITADA mida ma vetsus teen kui koos vetsu lähme. 😀 Kusjuures nagu ma teada sain, siis on hulk inimesi, kelle meelest on koos vetsus käimine imelik. Nüüd siis teate ma pole üks neist. 😀

“Aastal 2013 ma luban, et ma hakkan elegantseks nooreks naiseks – ALMOST” – Mulle meeldib, et kunagi oli mul vähemalt mingi plaan hakata ELEGANTSEKS NOOREKS NAISEKS. See on suure kaarega ammu juba prügikasti visatud. 😀

“Aastal 2013 ma luban, et ma ei tarbi alkoholi üle piiri – HAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHA” – Tundub, et ei läinud just nii nagu ma lubasin. 😀

“Et masendust ja kurbust eemale hoida, panen ma kirja kõik toredad asjad senimaani. Uusaasta sõpradega, sõbrannaga hängimine, Kardinate ülspanek” – 2014 Piia oli veits masenduses ja leidis rõõmu kardinate ülespanekust. Oh need väiksed asjad siin elus.

“Käisime geibaaris nendega ja maailma parim kokteil Pink Pussy oli seal. MMMM” – Aarhusis on tõesti üks hea geibaar koos selle joogiga. Soovitan.

Oh jumal 99% neist asjadest ei kannata trükimusta. 😀

Igavene armastus

Kui te nüüd pealkirja järgi eeldate, et ma räägin siin mingitest poistest, peate pettuma.

Ma nimelt pole ikka veel Taanist üle saanud. See on ikka veel mu hinges. Ma olen küll leppinud, aga Taani jääb mu hinge alatiseks.

Kolisin tagasi Eestisse augustis 2016. Alguses oli täielik denial. Et ma olen siin praktika lõpuni ja lähen tagasi peale seda. Juhtus aga nii, et jäin siia. Peamiselt ainult sellepärast, et joppas ja leidsin super töö. Kui seda poleks, oleksin ma mais 2017 kohvrid pakkinud ja tagasi läinud Taani.

Kuna nüüd olin ma “aheldatud” Eestisse, ei suutnud ma enam ühtegi Taaniga seotud asja kuulata/vaadata, sest kohe läks hing valusaks. Kõik need mälestused ja kõik mis oli… Igatsus.

Umbes aasta hiljem peale Eestisse kolimist sain hakata vaikselt uuesti Taani saateid vaatama ilma, et iga kord kui ma seda jubedat taani keelt kuulsin, natuke pisar silma tuleks. Ausalt, iga kord läks seest kuidagi nii veidraks… Et MINU KALLIS TAANI ❤ Meel läks alati nii härdaks, et ma ei suutnud ühtegi taani saadet vaadata lõpuni, sest iga nurk, iga koht, iga sõna meenutas midagi. 😀

Eestiga on nii raske harjuda. Ma olen südames kapiskandinaavlane. Mu süda kuulub Taanile. Aga me ei saanud seda suhet nii hästi toimima. Ma jätsin ta. Ja nüüd ma olen Eestiga koos. Ja see suhe pole kerge olnud. Reaalselt ma oleks nagu kohtunud oma elu suurima armastusega ja nüüd leinan teda ja settlin vähesemaga, sest ma tean, et Taani ei toimiks pikas perspektiivis. Vähemalt nii ma arvan.

Kurat no raske on. Mul on tohutult raske olnud kohaneda Eestiga. Selle ühiskonnaga, arvamustega, hoiakutega, inimestega… See ei ole see, kus ma elada tahaks. Olles näinud, kuidas asjad võivad olla, mul on raske leppida poolikuga. Samas ma tean, et Taanis jääksin ma alati võõraks ja ma ei tunneks seal end nii koduselt. Seal on hea elada natuke aega, aga elu lõpuni? Ma ei tea. Võib-olla..

Taaniga kohanesin ma palju kiiremini kui Eestiga. Mõlemal on oma head ja vead, aga ma ausalt sobitun hingelt paremini Taaniga ja seal on palju meeldivam elada kui Eestis. Samas ajapikku ma harjun üha rohkem oma eluga siin eestis. Päev päevalt.. Aasta aastalt muutub elu eestis talutavamaks.

Lihtsalt vahel kui satun kuulama mõnd taani lugu või vaatama mõnd oma pilti taanist, siis tuleb see härdus ja igatsus ikka peale. Need mälestused.. Need kohad.. Need inimesed.. Need kogemused.. See oli suurepärane. Mu elus pole olnud suurepärasemat aega kui see aeg Taanis.

Augusis saab juba kaks aastat eestis. Selle ajaga on palju juhtunud, head kui halba. Ei, ma ei kahetse, et tulin. Aga igatsust ma ära ajada ei saa.

Vähemalt ma tean, et kui vaja, saan ma alati tagasi minna. Ma pole ju veel lõpparvet teinud. (Deniaaaaaal) Mul on ikka mu taani ID kaart, taani pangakonto, kontaktid ja sõbrad. Eks ma vaikselt püüan oma elu siin üles ehitada ja eks ta kuidagi läheb ka, aga kurat raske on.

I miss you. ❤

PS: Nagu ma kuulnud olen osadelt teistelt, kes välismaal käinud ja tagasi tulnud, siis ongi mõnel minusugusel tohutult raske kohaneda ja ega ei pruugigi täielikult kohaneda. Alati tekib see paralleel ja võrdlus ja tunne, et ei kuulugi õieti kuhugi enam. Ei tea oma kohta maailmas.

Ei, sa pole aus, sa lihtsalt oled m*** inimene

Sellel laupäeval olid Eesti Blogiauhinnad. Ma käisin ka kohal, sest tahtsin üle kaeda, mis seal siis toimub. Ma küll kandideerisin, aga no OLGEM AUSAD mingit võitu ma sealt absull ei oodanud. Küll aga hääletas minu poolt 116 inimest, mis on mõne jaoks väike arv, aga minu jaoks ausalt ÜÜRATU.

Nagu.. okei kaks neist olen mina ise. 😀 Vb kaks-kolm mõni sõbranna/tuttav, aga kes need ülejäänud 111 inimest on? Kõik klikkisid valesti? Klikifarm Nigeeriast? Või reaalselt PÄRIS lugejad leidsid, et tasus minu poolt hääletada, whaaaaat? Igatahes, suured tänud teile, kes hääletasite. Ma jäin oma kategoorias vist seitsmendaks? Hea saavutus igatahes, arvestades fakti, et ma mingi kirbublogija oma kuue lugejaga. 😀

Minule jäi EBAl silma hea toit, ilus lava, mõnus olemine. Ei saa kurta millegi üle, arvestades, et tegu oli tasuta üritusega. Inimesed olid ilusad ja ma veidi alariietatud, sest noh pole ju mingi GAAAALA, aga vist siiski oli. Oh well. Whatever.

Igatahes keegi blogija Jaanika hakkas moepolitseiks ja tegi terve blogipostituse sellel teemal, et mis kõigil seal valesti oli. Tema kolgata tee algas sellest, et Marimelli Marleen ei öelnud talle tere vastu. Aga vähemalt ta oli ilus isegi hoolimata sellest, et ta on paks. Kuid pidavat ajama lolli juttu, seega parem oleks, kui Marleen vait oleks.

Eveliis olevat väga kena olnud, aga kuna tal olevat massiivsed võlad, siis on Jaanikal temast siiski natuke kahju. Jane olevat olnud liimist lahti, aga hoolimata sellest, et ta Jaanika terele ei vastanud, ei hakka üllas Jaanika “maaslamajat siiski jalaga lööma”.

Mallukas oli jällegi liiga ilus, kuigi ta tiss hüppas peaagu kleidist välja ja ta mölises palju. Merje oli lihtsalt üks paks vaal, kes oli oma paksu perse sinna kohale vedanud ja mingi kartulikoti ka veel selga ajanud. Õhtujuht Anu Saagim oli täitsa okei, ainult et tal olid valed trussikud jalas – sellised mis välja paistsid. Manjana oli oma 50-sendise kleidiga küll mõnusat nalja visanud, aga tissid rippusid ikka põlvini.

what.gif

Toit tollele Jaanikale ka ei meeldinud, sest tema oleks siiski eelistanud kohvi ja kooki, aga sai lihtsalt näksi ja võileibu ja erinevaid jooke, mis ka ei sobinud. Kokkuvõtteks jäi ta peoga väga rahule. (Üllatav eks?)

Mina siis loen seda ja mõtlen.. et MIDA KURADIT tollel naisel viga on. Nagu kui m*nn inimene sa olema pead, et leida rõõmu sellest, et kedagi maha teha. What the actual fuck. Teate ausaltöeldes on MINUL tast kahju, kui ta elus nii palju negatiivset leiab. Nagu mis elu see on, kui kõik su ümber on sitt ja kole…

Ja kogu seda negatiivsust vabandab välja lause “Aga ma olen lihtsalt aus.” Ei, sa ei ole lihtsalt aus. Sa oled kohutav inimene, kellel puudub igasugune taktitunne… See ei ole ausus, see on rumalus, see on kitsarinnalisus. Kui palju on neid inimesi, kes ütlevad kellelegi sitasti, sest “nad on ju ausad.”

Miks inimesed teevad nii? Nagu kes sa enda arust oled, et tulla ütlema kellelegi, kuidas ta välja peaks nägema või mis sulle ta juures ei meeldi. KEEGI POLE SULT KÜSINUD. Ole vait ja ela oma elu.

Ma leian ka, et ma olen aus inimene ja ütlen asju nagu nad on, ainukese vahega siis kui seda küsitakse. Aga see ei tähenda, et ma läheks kuskil peol ütlema et “Kurat, Mari, sa oled ikka päris rõve täna ja miks selline kleit? Fuh! Silmi pole peas või…” või midagi Jaanika stiilis “Tead, sulle see kleit täitsa sobib, isegi hoolimata sellest, et sa oled paks. 🙂 ”

Jällegist… m*nn inimene. Sorri. MA OLEN LIHTSALT AUS. 😀

Tihtipeale sellised inimesed on ise jõle madala enesehinnanguga ja peavad teisi maha tegema selleks, et ise end hästi tunda. Sest nemad on ju siis PAREMAD kui ülejäänud morsad. Siin on koht peeglisse vaatamiseks ja väheseks eneseanalüüsiks, et MIKS ma pean teistele sitasti ütlema, et end hästi tunda? Sest siin ei ole asi selles “vaalas” kes sulle vastu jalutas, vaid sinus endas.

Minu arust olid kõik eelnimetatud blogijad väga kenad ja ilusad ja ei ole ühetgi halba sõna öelda. Ei pannud mina tähele kellegi maani tisse ega munamäesuurust ahtrit… Siin on kindlasti ilu vaataja silmades ja selliste subjektiivsete teemade puhul leian mina, et see on labane ja taktitundetu kellelelegi halvasti öelda ta välimuse kohta.

Mul on kahju, et meie ümber on nii palju ülbeid, ebaviisakaid ja taktitundetuid inimesi. Mis eeskuju ta oma lastele annab?? Tal neid vähemalt neli. Need ongi need lapsed, kes koolis teisi kiusavad, sest vanemad on näidanud sellist eeskuju, et teistele sitasti öelda on okei ja tuleb olla “aus”?

Lisaks sellele, et sellised inimesed on tohutult ebameeldivad, mul on siiralt kahju neist, kes neile ette jäävad. Kellelegi ju ei meeldi, kui neile halvasti öeldakse ja kunagi ei tea kes mida südamesse võtab. Võib-olla mõnel on ükskõik kui talle paks öeldakse, aga teisele on see jällegi tohutult valus ja jääb eluks ajaks meelde.

Sellessuhtes on mul hea meel, et ma olen kirbublogija. Ei jäänud kellelegi ette, kuigi ma juba kujutan ette seda kriitikat. Issand see Piia oleks nagu maale kartuleid võtma läinud. Kas ta üldse ei saanud aru kuhu ta tuli? Jumal, mis kingad… prügikasti kõrvalt leidis v? Eino oleks ikka võinud natukenegi pingutada ju.. Huuled värvis ilusti ära, väga kena, aga ülejäänud lõusta oleks võinud mõni osavam inimene ära värvida.

Ma tahaks, et inimesed oleks positiivsemad. Öelge häid asju! Öelge positiivseid asju! Öelge, kui kellelgi on ilus riietus või ilus soeng. Öelge, kui keegi on teie aruts lahe või äge või tore! Proovime tasakaalustada selliste ülbikute poolt loodud negatiivsust veidikene.